Vahel avastame end olukorrast, kus seisame silmitsi ikka ja jälle sama probleemiga. Kuid kas see, mis välja paistab on tegelik murekoht? Tihti see käitumine või probleem, mis välja paistab on ainult väikene osa päris põhjustest. Selleks, et me ei jääks ainult pealispindsete probleemidega tegelema on meil vaja jõuda juurpõhjuseni.
Probleemi puu – mis aitab luua selgust väljakutsete keskel
Tööelus tuleb sageli ette olukordi, kus meil on vaja mõista keerulisi olukordi, leida nende juuri ning tegeled päriselt juurpõhjustega. Olg u selleks kliendi probleemne käitumine, keerukas suhtedünaamika või hoopis meeskonnasisene pinge – nende olukordade selge mõistmine aitab jõuda päriselt toimivate lahendusteni.
Üks tõhus visuaalne meetod selliste olukordade analüüsimiseks on probleemi puu.
Probleemi puu on diagramm, mis kujutab probleemi kui puutüve, selle põhjuseid juurtena ja tagajärgi okstena. See lihtne kujund aitab eristada, mis on tegelik probleem, millest see võib tuleneda ja mida see kaasa toob. Probleemi puu loob lisaks selguse – see aitab eristada fakte hinnangutest, võimaldab näha laiemat pilti ning pakub struktureeritud viisi, kuidas liikuda emotsioonidest eemale ja vaadata konkreetsemate lahenduste suunas. Kui kõik osapooled saavad ühtemoodi aru, milles seisneb probleem ja kust see võib alguse saada, muutub ka koostöö meeskonnas lihtsamaks.
Kuidas seda tööriista kasutada?
Joonista paberile või printi välja tööleht siit. Samuti on mitmeid võimalusi digitaalselt töölehte täita näiteks kasutades Miro võimalusi või mõnda Google lahendust (Draw.io). Põhjuste ja tagajärgede märkimiseks soovitan kasutada sticky note’s pabereid, sest neid on mugav liigutada ja seotstada puu erinevate osadega.
1.Tüvi – pane kirja keskne probleem, mille soovid lahti mõtestada. Näiteks: “Kliendi agressiivne käitumine”.
2.Juurteks on probleemi võimalikud algpõhjused – saab küsida “miks?” küsimusi. Miks see klient selliselt hakkab käituma? Mis on selle põhjuseks? näiteks: “halvad varasemad kogemused hooldekodus”, “raviskeemi mittetäitmine”, “puudulikud oskused end väljendada”, “ebapiisav suhtlemisoskus töötaja poolt”. Juured võivad minna üha sügavamale. Ehk esimesena kirjapandud põhjustele saab otsida veel oma korda põhjused. Nii saab üha sügavama pildi sellest, millest see probleem on tegelikult alguse saanud.
3.Oksad ehk tagajärjed – mis juhtub siis kui me probleemiga edasi ei tegele? Näiteks: “Teised kliendid tunnevad end ohustatuna”, “Töötajatel tekib stress ja läbipõlemise oht”, “Teenuse kvaliteet kannatab”.
4.Juurpõhjuse leidmine ehk neid probleeme tekitavaid põhjuseid võib olla palju. Need võivad ulatuda üha sügavamale. Kõige sügavamate juurtega ei ole võimalus võib-olla tegeleda, kuid leia astmelt järgmine probleemi põhjustaja, millega oleks võimalik tegeleda.
5.Püstita eesmärk lähtuvalt leitud juurpõhjusest. Ole paindlik proovima ja katsetama, kui ühe juurpõhjusega ei ole võimalik tegutseda ning muutust ei ole näha, siis proovi leida ka mõni teine võimalik juurpõhjus, millega tegeleda.
Probleemipuu sobib väga hästi:
-
kliendikäitumise analüüsimiseks ja juhtumiplaani koostamisel;
-
meeskonnaprobleemide mõtestamisel ja lahenduste otsimisel;
-
tööprotsesside kitsaskohtade kaardistamisel;
-
arutelude ja koosolekute struktuuri loomiseks.
Probleemipuu on lihtne, aga võimas tööriist, mis aitab meil mitte ainult mõista, mis on probleem, vaid ka miks see on tekkinud ja mida see endaga kaasa toob. Liiga sageli kulutame aega ja energiat tagajärgede silumisele, kui tegelik muutus algab alles siis, kui jõuame juurpõhjusteni.
Kui oled probleemipuu meetodit kasutanud või soovid seda proovida, jaga julgelt oma mõtteid – kas kommentaarides või kirja teel. Millistes olukordades võiks see lähenemine sinu töös kasu tuua? Milliseid küsimusi või takistusi oled ise kogenud?
Koos õpime paremini märkama mitte ainult silmapaistvaid probleeme, vaid ka vaikseid märke juurtes.
Viited:
- https://storiesforimpact.com/tooriist/probleemipuu/
- https://enl.ee/2022/09/18/9-tooriista-mojusate-tegevuste-planeerimiseks-ja-moju-hindamiseks/