Mida tähendab SMART eesmärk tegelikult?
Oleme ilmselt kõik kuulnud, et hea eesmärk peaks olema SMART-põhimõtte järgi sõnastatud. Kuid mida see tegelikult tähendab? Vaatame iga tähte lähemalt, mida nad endas peidavad.
S – Spetsiifiline (selge ja konkreetne)
Eesmärk peab olema täpselt sõnastatud. Mida konkreetsem, seda parem. Soovitus: üks asi korraga. Kui eesmärk on liiga üldine, näiteks “tervis oleks stabiilsem”, siis tekib küsimus – millist tervise osa me silmas peame? Kas füüsilist, vaimset, emotsionaalset? Palju selgem ja tulemuslikum on eesmärk näiteks: “Käin kolm korda nädalas jooksmas.” See on konkreetne, arusaadav ja suunab fookuse ühele tegevusele – seda eesmärki on lihtsam täita ning hiljema ka kontrollida, kas sai saavutatud või mitte.
M – Mõõdetav
Eesmärk peab olema mõõdetav – nii saame aru, kas ja millal oleme selle saavutanud. Koolitustel toon tihti näite: “Mis on need viis erinevust pildil?” – eesmärki hinnates peaks samuti selgelt nägema erinevust enne ja pärast. Näiteks: “Koristan oma tuba kolm korda nädalas.” Sellist eesmärki saab hiljem konkreetsete koristamiste kaudu hinnata – kas ma koristasin tuba või mitte? Või kas tegin seda ikkagi 1x nädalas või 3x, nii nagu planeerisin.
Eesmärk nagu “Hügieen oleks parem” jääb liiga ebamääraseks – kas piisab ühest hambapesust või peab tekkima igapäevane harjumus? Mida paremini mõõdetav eesmärk on seda lihtsam on meil seda täita.
A – Saavutatav
Eesmärk peab olema reaalselt teostatav. Kui inimene ei ole kunagi maratoni jooksnud, siis pole mõistlik seada eesmärgiks joosta maraton juba järgmisel nädalal. Sellest võib saada aga suurepärane pikaajaline siht, mille poole liikuda samm-sammult – näiteks alustada 2 km jooksudega ja kasvatada järk-järgult vastupidavust.
R – Relevantne (asjakohane)
Eesmärk peaks olema seotud inimese enda huvide ja vajadustega. Kui keegi ei tunne muusika vastu üldse huvi, siis ei ole mõtet panna eesmärgiks “Mängin iga päev pilli ja käin kaks korda kuus kontserdil.” Kui eesmärk ei kõneta inimest, ei teki ka sisemist motivatsiooni sellega tegeleda.
T – Ajastatud
Igal eesmärgil peaks olema tähtaeg – see loob struktuuri ja aitab hoida fookust. Liiga pikaajalised eesmärgid võivad motivatsiooni hajutada, seega soovitan need jagada väiksemateks sammudeks. Näiteks: “Jooksen järgmise nelja nädala jooksul igal nädalal kolm korda.” Väikesed edusammud annavad hoogu ja aitavad liikuda kindlalt suurema sihi suunas.
Kui SMART põhimõte on õigesti kasutusel, muutub eesmärk selgeks teekonnaks, mitte lihtsalt unistuseks.
Mõnusat eesmärkide seadmist!
Kui oled jäänud hätta eesmärkide seadmisega ning tahaksid kellegiga nõu pidada, siis kirjuta meile!